Emakeelepäev

Miks ja millal hakati tähistama?
Emakeelepäeva hakati Eestis tähistama 1996.aastal luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval, 14.märtsil.
Emakeelepäeva jaoks valiti Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev, kuna Peterson oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke.

Kelle idee oli hakata emakeelepäeva tähistama? 
Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999.aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes.

Andrus Kivirähk

Kes on Andrus Kivirähk?
Andrus Kivirähk (sündinud 17.08.1970 Tallinnas) on eesti kirjanik (näitekirjanik, lastekirjanik). Kivirähk on lõpetanud 32.keskkooli. Oma õpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis ajakirjanduse erialal. Kivirähk alustas oma loomingut 15-aastaselt naljajuttude ehk humoreskide kirjutamisega. Abielus on ta ukrainlannast ajakirjanikuga Ilona Martinsoniga, peres kasvab 3 tütart.

Töökoht? Saavutused?
Andrus Kivirähk töötab Eesti Päevalehes. Lisaks kuulub Kivirähk Eesti Üliõpilaste seltsi ja on Eesti Kirjanike Liidu liige.
''Rehepapp ehk November'' on Andrus Kivirähnu romaan, mis ilmus 2000. aastal. 2008 aastaks oli ''Rehepappi'' müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb Kivirähnu 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks.

Raamatud:
Suur Tõll (Varrak, 2014)
Konna musi (Varrak, 2013)
Kaka ja kevad (Varrak, 2009)
Leiutajateküla Lotte (Eesti Joonisfilm, 2006)
Limpa ja mereröövlid (Varrak, 2004, 2009, 2013)
Lotte reis lõunamaale (Varrak, 2002; Eesti joonisfilm, 2012)

Murdekeel (5.klass)

Mis on murdekeel?
Kunagi rääkisid inimesed igas Eestimaa paigas pisut erinevat eesti keelt. Neid erinevaid keelevariante nimetatakse murreteks. 

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).
20.sajandi algul tõid kirjakeelde rohkesti murdesõnu keelemehed Johannes Aavik ja Johannes Volder Veski.
Johannes Aavik pöördus 1913. aastal rahva poole üleskutsega murdesõnu korjata

-HIRVI (põder);
-HUKKA (hunt, susi);
-KAALI (kapsas);
-KYNÄ (pliiats, sulepea)

-KIKAS (kukk)

-UBIN (õun)

-LÕHMUS (pärn)

-KESV (oder)

-KUREMARJAD (jõhvikad)

-SUSI (hunt)

-PURIKAS (haug)

-VEHVERMENT (piparmünt)

-VABARNAD (vaarikad)

 

Võõrsõnad (4.klass)

Mis on võõrsõnad?
Igas keeles on sõnu, mis on tulnud teistest keeltest, nii ka eesti keeles. Võõrsõnu oskad ära tunda, kui tead võõrsõnadele iseloomulikke tunnuseid.

Võõrsõnade tunnused: 
1) b,d,g sõna algul- nt gramm, bensiin
2) sõnas tähed f,š,z,ž- nt telefon, šokolaad
3) o,ö,ü,ä järgsilbis- nt alkohol, pensionär
4)tavatud häälikuühendid- nt gangster, abstraktne, eufooria

Võõrsõnade puhul on oluline teada tähendust, õiget hääldust ja kirjaviisi!!

KORDA!!!

Ball – tantsupidu

Barett – peakate

Kong – kitsas tuba, nt vangikong

Puss – nuga

Gong – kumeda kõlaga löökpill, selle löök / nt lööb gongi

Džemm – moos

Paavian – ahv

Zooloogia – loomateadus

Geko – sisalik

Geiser – kuumaveeallikas

Gigant – hiiglane, hiid

Garderoob –riidehoid

Garaaž – ruum mootorsõidukite (nt autode) hoidmiseks ja hoolduseks

Faasan – lind

Frikadell – väike hakkpall (lihapall)

Boa – boamadu; lahtine karusnahk- või sulgkrae

Diktaat – etteütlus

Dessert – järelroog (magustoit)

Enesekontrolliks teste: http://keeleabi.eki.ee/?leht=11 (testid number 12-15)