Aktus

Teisipäeval, 10.märtsil leidis aset meie emakeelenädala lõpuaktus. Esimesena saabus meie aukülaline, Andrus Kivirähk. Raili ja Caroline suundusid temaga raamatukokku, kus jõid koos kohvi ja tutvustasid talle aktuse kava. Kertu, Anett ja Chrystiin tegelesid lastega, suunasid nad õigetesse klassidesse ja hiljem ka saali. Kui kõik olid saalis koha leidnud, alustasime aktusega (10.00).
Aktusel tutvustasime eelmise nädala sündmusi, esinesid 4.klassi lapsed, suuremad tüdrukud lugesid Kivirähki katkendeid, pidasime kõnet ja autasustasime parimaid.
Kivirähk tutvustas lastele oma uut raamatut, mis tõi isegi õpetajatele naeru näole. Tegu oli väga põneva raamatuga, mis oli täis humoorikaid seikluseid ja ebatavalisi tegelasi.
Peale aktust vahetasime Andrus Kivirähkiga raamatukogus muljeid, jõime kohvi ja sõime kooki!
Andrus oli väga sõbralik, tore ja sümpaatne inimene.

Üldiselt läks aktus hästi, kõik sujus ladusalt ja jäime ise väga rahule. Tegu oli väga suure ettevõtmisega, kuid lõppkokkuvõttes läks kõik hästi! Oleme saanud ka palju positiivset tagasisidet, seega on mille üle uhke olla! :)


NB: Pildid tulekul!

Kokkuvõte

Emakeelenädala korraldamine oli meie jaoks uus ja põnev katsumus, alguses tundsime ennast ebakindlalt ja ei teadnud täpselt kuidas toimida. Iga tunniga õppisime midagi juurde, saime selgeks kui oluline on tundi planeerida ja õpilastega suhelda. Nädala alguses pelgasime kergelt väikest maja, õpilasi oli palju ja igalpool oli palju lärmi. Neljapäevaks tundsime ennast juba väga koduselt, enamik õpilasi-õpetajaid olid juba tuttavad ja klasside asukohad selged. 

Üritasime teha oma tunde põnevaks, suhelda lastega ja õpetada neile lühikese aja jooksul võimalikult palju. Terve nädala raames keskendusime Andrus Kivirähkile ja grupitööle. Tundide tagasiside oli väga positiivne, mis andis meile indu juurde edasi tegutseda ja paremaks "õpetajaks" saamise poole püüelda. 

Üldiselt oli tegu suurepärase kogemusega, saime juurde palju enesekindlust tulevikuks. Õppisime, et alati tuleb asju ettevalmistada ja mõelda kõik täpselt läbi. Mõistsime, kui raske on olla õpetaja ja kui suurt tööd kogu tunni ettevalmistamine nõuab. Raske on hoida lapsi 45.minutit tegevuses. 

Täname kõiki, kes aitasid meid emakeelenädala raames! :)

Korraldajad: Chrystiin-Marliin Kukk, Caroline Laane, Kertu Veiler, Anett Rüdja ja Raili Saulus! 

Reede

Reede, ehk siis meie emakeelenädala viimane päev.
5.b klassile andsime küll tundi juba neljapäeval, aga 5.a klassi külastasime reedel.
Tunni alguses ehmatasime pisut, õpilased olid juba suured ja lärmakad. Tunnikella helisedes istusid kõik oma kohtadele ja võtsid aktiivselt tunnist osa, vedas meil! :)
Tunni alguses oli kõik sama nagu eelnevaltki, tutvustus emakeelepäevast, Kivirähkist jne. 5.klasside teemaks olid murdesõnad. Rääkisime neile sellistest meestest nagu Johannes Aavik ja Johannes Volder Veski. Tutvustasime murdekeelseid sõnu, nagu näiteks hirvi (põder), kaali (kapsas), vehverment (piparmünt), vabarnad (vaarikad) jne.
Kogu räägitu põhjal tegime neile viktoriini, viktoriini tulemused olid oodatust paremad. Kõige rohkem punkte sai see rühm, kes pealtnäha ei pannud meie räägitu ajal tähele. Üllatusime positiivselt, kui nägime nende tulemusi.
Tunni lõpus näitasime neile veel blogi, murdekeelseid multikaid ja lasime kirjutada luuletuse murdekeelsetest sõnadest.
Luuletused kukkusid kõik super hästi välja, lapsed olid väga tublid ja said ülesandega suurepäraselt hakkama!

NB! Murdekeelseid multikaid saab vaadata siit- https://www.youtube.com/user/hainaritsik/videos !

Neljapäev

Neljapäevaks oli järg neljandate klasside käes.
Nende teemaks olid võõrsõnad :)!
Tunni alguses nagu ikka tutvustasime emakeelenädalat, rääkisime pikemalt Andrus Kivirähkist ja vaatasime võõrsõnad üle. Rääkisime nii võõrsõnade tähendustest kui ka tunnustest. Lapsed olid väga targad ja üllatasid meid oma teadmistega. Sõnad nagu ball, zooloogia, barett ja garaaž ei tekitanud mingit probleemi.
Viktoriin läks kõigil üllatavalt hästi (kontrollisime koos vastused ära). Tunni lõpus näitasime neile blogi, tutvustasime nädala jooksul tehtud asju ja rääkisime iga klassi kohta natukene juurde.

Kolmapäev

Kolmapäeval andsime tunde kolmandatele klassidele.
Kõigepealt alustasime tutvustamisega ja rääkisime natukene pikemalt Andrus Kivirähkist ja emakeelepäevast. Neile rääkisime ka kust sai alguse emakeelepäeva tähistamine ja tutvustasime Kivirähki elulugu.
Kolmandate klasside teemaks olid vanasõnad. Lõikasime vanasõnad pooleks ja laste ülesandeks oli panna kokku algus ja lõpp. Sellega ei esinenud kellegil probleeme, ülesanne sai ruttu lahendatud ja veel õigesti pealekauba.
Kontrollisime vanasõnad ära ja peale seda tegime viktoriini. Viktoriinis küsisime neid küsimusi, millest tunni alguses juba rääkisime. Ülesande põhimõtteks oli kontrollida kui hästi lapsed panid tähele ja kas midagi jäi õpitust ka meelde. Üldiselt läks viktoriin hästi, ainult mõned üksikud vead. Parimaid autasustame ka aktusel, seega oli mille nimel pingutada! :)

Teisipäev

Teisipäeval, 3.märtsil andsime tunde teistele klassidele (2.a-2.c). Alustasime tundi enda tutvustamisega, kes me oleme, kust tuleme ja mida teeme.  Edasi rääkisime lühidalt emakeelepäevast, selle olemusest ja olulisusest. Jagasime klassi gruppideks, et lapsed saaksid õppida koostööd.  Igale grupile andsime pildi, kus olid neli suunavat küsimust, millele lapsed pidid töö käigus vastuse leidma. Kui kõigil olid küsimused ühiselt vastatud, siis tulid grupid ükshaaval klassi ette ja rääkisid oma teemast. Küsisime lisaküsimusi ja arutasime terve klassiga kõiki teemasid.
Tunni lõpus tutvustasime ka lühidalt Andrus Kivirähki ja tema raamatuid. Palusime kõikidel klassidel mõelda küsimusi mida aktusel Kivirähkile esitada.
Lahkusime tundidest positiivsete emotsioonidega. Kõik sujus suurepäraselt! :)

Esmaspäev

Esmaspäeval, 2.märtsil, sai alguse meie emakeelenädal. Tunde andsime me esimestele klassidele. Esmalt rääkisime lastele pisut emakeelepäevast ning selle tähtsusest ja seejärel jagasime klassi gruppideks. Õpilaste ülesandeks oli kuulata meie poolt ette loetud juttu ning hiljem selle järgi üks vahva pilt joonistada. Lõigu valisime Andrus Kivirähki raamatust ''Lotte reis lõunamaale''.
Pärast tähelepanelikult kuulamist asusid pisikesed joonistama. Kui aeg hakkas otsakorrale saama, pidid lapsed tahvliees oma pilti koos tutvustama. Kõigil valmisid väga lõbusad pildid :) Kogu töö ülesandeks oligi lastele õpetada tähelepanelikku kuulamist, koostööd ning teistega arvestamist. Siinkohal tahaks tänada ka mõlema klassi klassijuhatajat ning viisakaid ja rõõmsameelseid esimese klassi õpilasi, kes meid naerusuil vastu võtsid. :)

Emakeelepäev

Miks ja millal hakati tähistama?
Emakeelepäeva hakati Eestis tähistama 1996.aastal luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval, 14.märtsil.
Emakeelepäeva jaoks valiti Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev, kuna Peterson oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke.

Kelle idee oli hakata emakeelepäeva tähistama? 
Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999.aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes.

Andrus Kivirähk

Kes on Andrus Kivirähk?
Andrus Kivirähk (sündinud 17.08.1970 Tallinnas) on eesti kirjanik (näitekirjanik, lastekirjanik). Kivirähk on lõpetanud 32.keskkooli. Oma õpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis ajakirjanduse erialal. Kivirähk alustas oma loomingut 15-aastaselt naljajuttude ehk humoreskide kirjutamisega. Abielus on ta ukrainlannast ajakirjanikuga Ilona Martinsoniga, peres kasvab 3 tütart.

Töökoht? Saavutused?
Andrus Kivirähk töötab Eesti Päevalehes. Lisaks kuulub Kivirähk Eesti Üliõpilaste seltsi ja on Eesti Kirjanike Liidu liige.
''Rehepapp ehk November'' on Andrus Kivirähnu romaan, mis ilmus 2000. aastal. 2008 aastaks oli ''Rehepappi'' müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb Kivirähnu 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks.

Raamatud:
Suur Tõll (Varrak, 2014)
Konna musi (Varrak, 2013)
Kaka ja kevad (Varrak, 2009)
Leiutajateküla Lotte (Eesti Joonisfilm, 2006)
Limpa ja mereröövlid (Varrak, 2004, 2009, 2013)
Lotte reis lõunamaale (Varrak, 2002; Eesti joonisfilm, 2012)

Murdekeel (5.klass)

Mis on murdekeel?
Kunagi rääkisid inimesed igas Eestimaa paigas pisut erinevat eesti keelt. Neid erinevaid keelevariante nimetatakse murreteks. 

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).
20.sajandi algul tõid kirjakeelde rohkesti murdesõnu keelemehed Johannes Aavik ja Johannes Volder Veski.
Johannes Aavik pöördus 1913. aastal rahva poole üleskutsega murdesõnu korjata

-HIRVI (põder);
-HUKKA (hunt, susi);
-KAALI (kapsas);
-KYNÄ (pliiats, sulepea)

-KIKAS (kukk)

-UBIN (õun)

-LÕHMUS (pärn)

-KESV (oder)

-KUREMARJAD (jõhvikad)

-SUSI (hunt)

-PURIKAS (haug)

-VEHVERMENT (piparmünt)

-VABARNAD (vaarikad)

 

Võõrsõnad (4.klass)

Mis on võõrsõnad?
Igas keeles on sõnu, mis on tulnud teistest keeltest, nii ka eesti keeles. Võõrsõnu oskad ära tunda, kui tead võõrsõnadele iseloomulikke tunnuseid.

Võõrsõnade tunnused: 
1) b,d,g sõna algul- nt gramm, bensiin
2) sõnas tähed f,š,z,ž- nt telefon, šokolaad
3) o,ö,ü,ä järgsilbis- nt alkohol, pensionär
4)tavatud häälikuühendid- nt gangster, abstraktne, eufooria

Võõrsõnade puhul on oluline teada tähendust, õiget hääldust ja kirjaviisi!!

KORDA!!!

Ball – tantsupidu

Barett – peakate

Kong – kitsas tuba, nt vangikong

Puss – nuga

Gong – kumeda kõlaga löökpill, selle löök / nt lööb gongi

Džemm – moos

Paavian – ahv

Zooloogia – loomateadus

Geko – sisalik

Geiser – kuumaveeallikas

Gigant – hiiglane, hiid

Garderoob –riidehoid

Garaaž – ruum mootorsõidukite (nt autode) hoidmiseks ja hoolduseks

Faasan – lind

Frikadell – väike hakkpall (lihapall)

Boa – boamadu; lahtine karusnahk- või sulgkrae

Diktaat – etteütlus

Dessert – järelroog (magustoit)

Enesekontrolliks teste: http://keeleabi.eki.ee/?leht=11 (testid number 12-15)